Tartu Pappa Pizza perenaine Reet
“Keedukartul, sibul ja mingi liha, enam täpselt ei mäleta, aga äkki Viini šnitsel, olid kõik pitsa peale pandud,” meenutab Tartu Pappa Pizza perenaine Reet Kobar ligi kümne aasta tagust pitsaelamust, kui Austrias õel külas käis. “Mina selliseid komponente kasutada ei julge, mõtlen alati, kas keegi siin Eestis midagi sellist telliks ka? No pigem mitte,” lisab ta.
Omajagu ilmas ringi rännanud Reet oskab töö ja eraelu suurepäraselt lahus hoida. Võiks ju arvata, et tema jõudmine pitsaärisse on tõuke saanud mõnelt Itaalia reisilt, kus ta südame mõnda kohalikku pitseeriasse unustas. Paraku mitte, teekond pitsamaailmas algas hoopis Jõgevalt ja pitsa pole siiani tema lemmiktoit, vaid pigem kiire lahendus, kui kõht tühi ja muud käepärast pole. Küll aga paistab igal sammul välja tema kirg pitsade valmistamise vastu.
Toitlustusärisse viis varem kontoritööd teinud naise hoopis maisem mure — ta sõbrannal polnud tööd. Tragid naised asusid Reeda koduköögis ettevõtete kollektiividele lõunasööki valmistama ja seda kontoritesse kohale viima. Reet käis toona palgatööl, veduriks sõbranna, tema oli lihtsalt abiline. Ühel hetkel käis just sõbranna välja idee teha Jõgevale pitsakohvik, sest nišš oli sealkandis täitmata. Reet jäi nõusse, kuigi polnud varem pitsat õieti söönudki. Ta viis end kurssi erinevate Eestis tegutsevate pitseeriakettide menüü ning maitsetega, kuniks teatas sõbrannale kaljukindlalt: “Kui, siis ainult Pappa Pizza kohvik.”
Oma aastatetaguse valikuga on ta rahul siiani — leiab, et just Pappa Pizza põhimenüüs on pitsade komponendid ja maitsed hästi tasakaalus. Teisalt tohivad erinevad seda frantsiisi kasutavad pitseeriad üsna vabalt menüüsse oma äranägemise järgi pitsasid lisada. Mitmed frantsiisipakkujad seda ei luba.
Edasisest sai juba ajalugu. Tragisid naisi märgati, Reet jõudis Jõgeval pitsakohta pidada vaid paar aastat, kui talle tehti ettepanek üle võtta 1995. aastast Tartus Riia mäel tegutsev Pappa Pizza, mille hing on ta olnud nüüdseks üle kümne aasta. Sõbranna jätkas siis Jõgeval, kuid on praeguseks toitlustusäriga lõpparve teinud. Reedale ei tule see aga mõttessegi, ta teeb tööd rõõmuga ja tema pitsakohta on korduvalt keti parimana tunnustatud.
“Kokaharidust mul pole, aga pitsaga alustamine oli toona täiesti jõukohane,” naerab Reet. Enesetäiendamine rahvusvahelistel pitsa- ja toidumessidel on talle nüüd rutiiniks muutunud. Igal aastal Londonis ja Riias, just said ostetud lennupiletid Napolisse, et külastada sealseid pitsarestorane. Ta osaleb aktiivselt ka Pappa Pizza menüü täiendamises.
Reedale meeldib ka niisama reisida, viimasel ajal rohkem Aasiasse, kus samuti pitsad proovimata ei jää. “Paraku teevad nad seal mõne väikese erandiga enamasti eelküpsetatud ja külmutatud pitsat, eriline maitseelamus see pole,” nendib ta.
Eestlaste maitset peab Reet konservatiivseks. Kuigi valikut on märksa rohkem, tellitakse ikka enamasti lihtsat singi või hakklihaga pitsat. Hea pitsa mõõdupuuks on katterohkus. Emade ja vanaemade nägemus pitsast, kus ahjuplaadile pannakse kõigepealt paks taignakiht, millele kuhjatakse korralik hunnik hakkliha, on ka noortele edasi kandunud.
Kuid mida pitsameister neil harvadel juhtudel pitsale paneb, kui ikkagi ise selle söömise kasuks otsustab? Kindlasti mitte tomatikastet, vaid valget kastet või juustu, röstitud kana ja peekonit, sinihallitusjuustu ning ananassi: “Ma kuulun nende hulka, kelle arust ananass peab kindlasti pitsa peal olema. Ja pigem rohkem.”
Jõhvi, Saaremaa, Narva restorani peremees Balli
Balli Couchan on mees, keda Eesti toitlustusettevõtete maastikul tunnevad paljud. Ta on sündinud Indias ja kolis Eestisse juba 2003. aastal, alustades toona ärikoolis õpinguid. Kiirelt omandas ta heal tasemel eesti keele ning kaheksa aastat hiljem sai ta ka Eesti kodakondsuse.
Oma teekonda toitlustusäris alustas ta Saaremaal, rajades seal esimese india- ja aasiapärase söögikoha. Üsna pea sai selgeks, et toimivaks kogupere restoraniks oleks vaja midagi veel juurde, nii sündis otsus liituda ka pitsaketi frantsiisiga. Balli ütleb, et perel on mugav, kui ema tahab sushit, isa vürtsikat aasia toitu ja lapsed pitsat - nad saavad kõike ühest kohast.
Algusaastatel oli Ballil ka palju toitustusärist loobumismõtteid, sest eestlased ei võta üleliia kiirelt kaugemalt tulnud inimesi vastu. Suure tõuke tema edasisele edule andis üks telekanal, kes temast uudisloo tegi ja tunnustas tema head eesti keele oskust ja kohanemisvõimet. See väike lõik õhtustes uudistes pani lumepalli veerema ning kohalikud hakkasid aina enam tema restorane külastama. Tänaseks on tal üle Eesti viies linnas kokku seitse söögikohta, kus ta on edukalt ühendanud aasia restorani ja Pappa Pizza või Peetri Pizza pizzeria.
Pappa Pizzasse leidis ta tee neli aastat tagasi, kui avati Pargi keskus Jõhvis. Pappa Pizza on kontseptsioonilt pigem pitsarestoran kui kiirsöögikoht, seega sobis see sinna ideaalselt. Nädalavahetusel on seal raske vaba lauda leida, kohalikud on ta hästi vastu võtnud ja püsiklientuur on suur. Ka kõrval hiljuti avatud konkureeriv pitsakett ei ole neile Balli sõnul mingit mõju avaldanud.
Koroonaaeg mõjus tema äritegevusele isegi positiivselt, tänu kullerteenusele, mille nad kiirelt toimima said. Kõige raskem on aga leida head ja püsivat töötajat. Kuna pitsameistri väljaõpe kestab mitu kuud, siis on pettumus suur, kui väljaõppe läbinud inimene seejärel lahkub ja Balli peab taas nullist alustama. Balli loodab, et leiab Jõhvi Pappa Pizzasse peagi hea ja pikaaegse pitsameistri, kellega koos saaks menüüd ka mõne eripitsaga täiendada, mida vaid Jõhvis saaks.
Oma tulevikuplaanide osas on Balli üsna sõnaaher. Ta ütleb, et peale iga uue restorani avamist on ta kindel, et see jääb nüüd viimaseks, kuid ikka tuleb mõni ahvatlev pakkumine ja ta alustab taas algusest. Ka sel aastal on tal plaanis avada kaks uut kohta, kuid nende asukoht jääb hetkel veel saladuseks. Balli rõhutab, et Pappa ja Peetri Pizza edus on suur roll ka frantsiisiketi omanikul Markol ja teenindusjuhil Rital, kes teda igal sammul on toetanud ja aidanud, mil iganes tal abi on vaja läinud.
Sina võid olla meie järgmine edulugu.
Rohkem infot frantsiis24.ee või saada oma mõtted info@pappapizza.ee